Saturday, November 27, 2010

15 november.

Kolisin. Elan nüüd täiesti omaette angueliques. Mul on oma rohekollane hamakk, omaette vannituba, palju rõduruumi ja hiiglaslik külmik. Nii juba läheb. ainult kööki mul pole. Aga küll saame hakkama. Võin vabalt ka meestele süüa teha ja neid vahel enda poole sokolaadile kutsuda (kõik see varu on minu käes praegu:).

Hommikul käisid A&K mangroovi ja davillat korjamas, keskpäevast sõitsin ise taimi korjama. R oli linnas, nii et me kõik ei saanud hetkekski minna. kahtlesin kogu aja taime õigsuses, aga paremat varianti ka polnud. Tagant järele tark olles võin öelda, et jah, oli vale taim. Aga vähemalt sain ise veast aru.

Aga et ma teda korjasin, oli hirmus kiire. Kontorisse, eelmmised asjad kuivatisse, mäele taime korjama. Seal on ka mingi kaitseala, nii et valmistasin mõttes ette jutu, kuidas eriti tähtsa projekti jaoks ravimtaimi uurin (aga teengi ju seda). Kuid kedagi ei huvitanud. Enamuv ütlesid tere, mõn vaatas sekundi, mõni soovis jõudu. Keelama ei tulnud keegi.
Sinna-tagasi tormasin nii kiiresti, et polnudki aega pead tõsta ning laisikuid otsida. Siis uued taimed kuivama ja väike kuivatikoristus. Koht näeb kohutav välja. Seal on endiselt sellest hirmus tähtsast projektist, mida L&E tegid kõik proovid kottides suurtes hunnikutes, seal on hallitama läinud cestrumid kottised nurkades ja ei teagi mis seal veel on. Ikka kottides ja nurkades.

R tuli kontorisse ning sõitsime koos Cle kooli järele. Esimest korda keegi ametlikult rääkis hirmsast röövliohust ja sellest kuidas ta õde kinni seoti ja kõik asjad ära viidi. Muidu olime ka jutukad täna.

Õhtul uues majas tekkis kuidagi eriti eksistentsialistlik tuju.
eemal on möiraahvid ja sina oled ihuüksi vihmametsas.
Kusagil 10 000km kaugusel on lähimad inimesed, kellele sa võibolla korda lähed, ja tegelikult ei tea kas ikka lähedki üldse kellelegi korda. Põhimõtteliselt oleme kõik ihuüksi keset (vihma)metsa. Teised võivad ju ümber olla, aga kunagi ei tea päriselt, mida või kas üldse nad mõtlevad või tunnevad.

Tegelikult on mu uues majas ka kaks gekut. Üks on täpselt Joonatani nägu ning teine on Timbu.

No comments:

Post a Comment