Saturday, October 30, 2010

29 okt
‘lähme kõnnime jõeni ja tagasi..’
nii ma tegingi. Ainult et teel helistasin ja püüdsin liblikaid.
Kusagil maailma Teises otsas on Lapsevanemad. Meil kõigil. Lihtsalt et osadel on nad rohkem maailma teises otsas kui teistel. Ja kui neil paanika peale tuleb siis nad helistavad üksteisele ja otsivad lohutust.

A paanikas ema olevat minu vanaemale helistanud. Ja, loomulikult, mu Mamma siis seletas, et Guiaana on väga ilus ja tore ja soe koht kuhu tulla. Ja et kõik siinsed armastavad siin elada ja ega meiega siin ju midagi juhtuda ei saa – meil on püss (aga ta ei mäletanud tol hetkel, kas see on ühe- või kaheraudne). Lisas veel, et tema saadaks kõik Eesti noored mehed (sõjaväe asemel?) Guiaanasse. Siin saavad nad matšeetega metsa teha. Mul on võrratu Mamma, kas pole.
See on siis vist meie uue elukaaslase esmamainimine. Täpsemalt siis K uue elukaaslase, mina temaga maja jagada ei saagi.

Jõe ääres istusin sillal ja vaatasin kalu. Kui tükk aega täiesti liikumatult ja tasa istuda, näeb seal täiesti suuri kalu, suuremaid kkui oleksin arvanud et selles jõekeses, tegelikult suisa ojas, elab.

Tagasi jõudes sain pannkookide osaliseks. K oli planeerinud need hommikuks teha. Kuid..
Noh, esiteks oleks see tähendanud et ta peab enne viit panni tulele panema.
Siis tegin ise ka kooki. Banaani-kookose-crème fraiche. Loodan et see sai hea. Sest R keeldus ideest, et meil non täna kaks magusat kooki ja ütles et teeb koogi asemel siis hoopis pitsa. Ja minu koogile lisaks šokolaadikatte.
Ta on ikka nii armas ja hoolitsev :)

Pärastlunal sadas paar tundi. Juba teine kord sel nädalal. Kuivaperiood hakkab märjemaks muutuma. Nüüd on källe päike väljas, aga ainult natukeseks. Küll ta varsti looja läheb.

D ja E, kes meie laagri kõrval nädalakese hamakkidega laagris olid, pidavatki olema ekstentrilised. Ostsid pariisi lähedal endale ühe vana kiriku. Elamiseks. Sellise ilusa vana kiriku, kus pole elektrit, vesi vist olevat.

ahjaa… mul on ju täna sünnipäev. Sõime koos kooki, sain endale kaisu –sipelgaõgija. Kuid õhtu lõppes kuidagi äärmiselt ruttu. No tõesti ruttu. Kõht täis ja ruttu iga roju oma koju. Kuid vähemalt sel ajal kui oli pidu oli pidu. Nüüd on käes hilisõhtune puntš koos ilukirjandusega.

53. douglas adams ‘last chance to see’
suurepärane kirjandus vihmametsas tarbimiseks.

No comments:

Post a Comment