2 oktoober, laupäev

eile õhtul hilja tulid niisiis ameeriklased. Oli plaanitud ka kaks valgust püüda, sõsteemid said enne pimedat üles ja puha. Aga siis ühel hetkel helistati, et täna pole ikkagi ja kunagi päris-päris õhtul tulid väsinud tegelased. Tükki üheksa. Kõik tahtsid su kätt suruda, oma nime öelda ja sinu nime halvasti hääldada. Nad on enamuses üsna vana,d vormist väljas, ja kõige halvemas mõttes ameerika aktsendiga. Senised teaduslikumad ameerikalsed, kellega kokku olen puutunud, seda omadust nii karjuvalt välja ei näidanud.

Tänane päev on läinud koos nendega rigi möllamiseks. Kamba kõige ninam, M, on siin juba ei tea mitmendat korda ja teab nüüd juba kuut eestlast ja on vibulaskmises olümpial käinud.

Imelise aeglusega jalutasin nendega liblikalõkse läbi, siis tormasin linna. Kaks tädi kauplesid ennast kaasa. Et osta patareisid ja niisama aknast välja vaadata.
Oh jeerum, küll üks ameerika tädi jaksab möliseda! Ükskõik millest, peaasi, et poleks vaikust.
Arvan, et seepärast peetaksegi neid sageli rumalateks. Mida rohkem mäliseda, seda rohkem jõuab lisaks muule ka rumalaid asju öelda kindlas ajaühikus.

Linnas võtsime peale Fi kes oli rendibussi ära toomas ning mõned kerged liblikapüünised, et neid metsas lihtsamalt lae alla jaksaks tirida. Tagasi tulles just seda tegimegi. Sel korral vaid Mi ja paariga veel. Puldusime kive üle okste ja tegime pärdikunalju.

Ning siis jõudsin just selleks ajaks tagasi, et minna valguspüügiplatsile, mille D juba üksi oli üles jõudnud panna. Nii et mina sain lihtsalt õigel ajal teha neli autosõitu- tegelased ühte kohta, siis tagasi ja järgmised teise kohta, siis üksik mahajääja veel valguspüügile, siis esimesest kohat üks tagasi tuua, et ta saks oma kaamera…. Neljakilomeertist lõiku kahe ööpüügikoha vahel sõitsin kokku poolteist tundi.

Raske on otsustada, kes on toredad ja kellesse peaks eelarvamusega suhtuma. Need, kes on jutuka,d on kahtlased. Need kes pole, oleks tavakriteeriumi järgi ju …tavalised. Aga et nad on ameeriklase,d siis nagu ei oska ka kuidagi arvamust tekitada. Ja mis värk neil komplimentidega on, sellest ei olegi vist võimalik ühel idaeurooplasel aru saada.