8 08 2010, pühapäev

lisaks ilusale kuupäevale abiellumiseks oli üldse ilus pühapäev.
Mitte tilkagi vihma! Sinine taevas, päike ja pilvetupsud ja õhk oli… teistsugune. Mittemärg.
Peab tükk aega ajusid krigistama, et sellekohast omadussõna meenutada, pole ju selleks ammu vajadust olnud. Arvan, et olen siinoleku jooksul kõige rohkem kümmet ilusat vihmavaba päeva mäel näinud.
Ja loomulikult desmoodium: Tulime eile keskpäeval, sõime, vahetasime riided ja hakkasime jälle tööle, ning täna taas.
Olime pühapäeva puhul vaid kolmekesi – haiitilased usuvad puhkamisse – ning tegime tööd ja tööd ja tööd.

Ja siis hakkasid järgmised lahkujad pakkima. Tänasteks minejateks olid D ja R. D vaid paariks päevaks, R puhkusele. Miks ka mitte – kõik, kes vajavad isiklikku hooldajat, on ju riigist lahkunud nii et ega tal ju siin ka midagi teha poleks sel ajal.
Kurb osa on see, et tema näol on tegemist ainsa inimesega, kes üheaegselt on nii valmis laskuma vestlusesse, kui ka teab millest ta räägib. Ülejäänutel on üks kahest omadusest, kui mitte mõlemad, puudu.

Kuid tore osa on vaikus. Suurest majast ei tule õhtute kaupa kehvade filmide eriefektide hääli, elektritarbijaid pole, veesurvet teeme ainult nii palju kui hädasti tarvis.
Selles mõttes on jällegi P tore. Eile õhtul tuli küsima, miks kõik generaatorid käivad ja kas ilma ei saaks. Ja tegelikult tõepoolest polnud ju nende järele vajadust, D oli lihtsalt agar töömees ja pani kõik korraga käima, ning sai seepärast P-lt suisa pahandada.
Mis ma oskan kosta – ha-ha!

36 Douglas Adams – Mostly harmless.
Järg pöidlaküüdi reisijuhile, aga kaugeltki mitte nii hea.