708, reede

La colline Montabo.
Rikaste ja ilusate rajoonis mereäärne rajake. Ilus rada, ilusa vaatega merele. Tõus oli just peale tulemas, kuigi muda oli veel kohati väljas, eriti linde ei trehvand.
Eritabane koht, sest mets tõpoolest lõppebki otse ookeanikaljudel, ei mingit mangroovi vahepeal. Kaljudel turnides ronis otse K kukla taha oksale orav ja tegi trikke. Ning iguaan oli hirmus kurja olemusega ning isegi üritas meie suunas saba vibutada… aga paraku oli tal sabast alles vaid väike jupp.

võtsin asja tõsiselt käsile ja ostsin siis lõpuks kleidi. Alustuseks ainult ühe. Nüüd on veel vaja lõputööd ja juuksuriaega.. esimene on kätte võtmise asi, teine saab olema järjekordne traumeeriv elamus. Ma ju tean, olen juba kolm korda juuksuris käinud.

Et K sõidab nagu enesetaputerrorist in action, sõitsime tagasi eraldi autodes. Jäin ellu, mu jäätis jõudis koos minuga, ilusasti kõhtus, kohale ning sain rahulikult sõidu ajal loomi imetleda.

..mu peopesal ronis kestumiskohta otsiv tsikaad ja mööda sõrmi vaksas ringi ilus roheline röövik. Esimene sai nimeks Maiu ja teine Harald…