11 august

pole desmoodiumi, pole tööd.
Ilus päev ja ilus elu
Häbelikud sisalikud ühinege

Rohkem hüüdlauseid ei suuda välja mõelda. Hommikul põõnasin seitsmeni ning unelesin, töötasin kirjanduse ja päevituse kallal. Pärstlõunal vedasin ennast jalutama ka, hoolimata kehvast enesetundest. Kui ma seda teinud poleks, oleksin pärast veel kehvemini ennast tundnud. Mõtlesin tükka aega pöördekoha juures, kas minna ojasid vaatama või koopasse. Kartusest koobast mitte leida, leidisn ojad. Loll olin, järgmine kord lähen otsin selle paganama koopa üles.

Aeg, aeg, aeg.
Siin niisamuti, kui igal pool mujal. Miks ma pean seda kiirustamist endaga kaasas kandma, ma ei tea. Lihtsalt ei oska ilma.
Ühel päeval on mul fotokas, mis võimaldab pilte saada ilma, et peaks neilt tundide kaupa hüüfe maha kloonima.
Küll alles siis on palju aega.