15072010, neljapäev

olime öösel pirukat vedades niigi porise õue veelgi porisemaks kündnud. Nii et kui veeämbri ja munakausiga edasi-tagasi jalutlesin, libastusin mitu korda. Sel korral, kui munad käes olid, kukkusin suisa põlvili,m nii et pooled munad läksid ilmataadile annetuseks.

et Ol oli vaja oma riided putaks saada kuid pesumaja oli Ri poolt okupeeritud ja meil kõigil oli vaja bensiini ööpüükideks ja kanadel oli vaja toitu ning mul oli minigl vedral põhjusel lootusrikas tunne oma paki suhtes (ütlen juba etteruttavalt ära, et tunne oli vale), sõitsime ennelõunal linna.
Linnasõit pon suur ettevõtmine, sest kõik soovijad tuleb ära odata ja peale korjata. Isegi kui kõik soovijad on samas keeles ja ajaskaalas suhtleva,d tähendab see siiski paratamatult üksteise taga ootamist. Veel rohkem saab oodata siis, kui tuleb enne linnaminekut läbi suhelda ka kõik teise.d mine küsi R-ilt kus on D. keegi ei tea, kus on D, ehk seal. Mine ütle seda teistele (keelebarjäär, noh). Mine tagasi Ri juurde, sest unustasid küsida, kas ta midagi poest soovib. Pakkige kõik autosse ja sõitke D-d otsima. Mine küsi Dlt kas ta midagi poest soovib. D ütleb, et ta tahab taimed kuivama saata. Minge tagasi laagrisse et peale võtta taimed.
Samal ajal tiksub kell halastamatult lõuna poole, mis tähendab et kõik asjad pannakse mitmeks tunniks kinni.
Saime siiski õigeks ajaks poodi ja postkontorisse, et teada saada, et pakki pole. Oeh.

Kui asjad aetud ja ootasime veel vaid pesumasina taga, tuli päästev mõtejäätist sööma minna. Suures erutuses ja jäätiseootuses jooksin kontoriuksest älja ja otse vastu kivist rõduäärt ja purustasin selle vastu oma väikese varba. Esimesel hetkel hakkas lihtsalt küüne nurgast verd immitsema, aga selleks ajaks kui glacier’I olime jõudnud, oli varvas jube valus ja paistes ja veel valusam. Punane ka. õnneks siiski mitte tumeisinine.
Pean tunnistama, et ma ei nautinud eriti seda jäätisega kojujalutamist. Kuigi olid kõik eeldused – hea jäätis ja veel parem seltskond ja mõistlik ilm.
Pesu valmis, tulime ära.

Väga suurt vaimustust trenni teha polnud, varvas on ikka tõeliselt paistes ja valus.passisin niisama rõdul koolibriisid ja mölisesin, kuni oli aeg valguast püüdma minna.
Võtsime targu pesumaja ‘hea’ generaatori, et täna öösel ometi mingeid jamasid poleks.
Noh, esimene jama oli muidugi see, et ‘augu’, kus täna öösel tegutseme, varjualune oli termiitidest nii läbi puretud, et varises presentkatuse all kokku. Kui paar nädalat tagasi majadeparandamine plaanis oli, ütles O et seda ta alles sügisel ehitas. Nii et me vaatasime Kga eemalt et maja on tõepoolest püsti, ja ei hakanud seda näperdama. Järele mõeldes äärmiselt rumal otsus.

Nii et tõin nööri ja matšeete, O hakkas maja ehitama, mina kaadervärke üles seadma. Enne pimedat sai generaator käima… ja siis hakkas jälle üleüldine jama.
Kui pirnid korraga sisse panna, ei hakka tööle. Kui pirnid ükshaaval sisse panna, sureb välja. Kohendaime juhtmeid ja sendeid ja kõike-kõike, aga ei midagi. Hea generaator ei osutnud siiski piisavalt heaks.
O läks järgmise järele, mina istusin pimedas ja vaatasin tähti. Neid on siin nii palju ja nad on hoopis teise nurga all kui kodus.
Valgustuse saime tööle alles vahetult enne seda, kui oli aeg J kohale tuua. Ja me tõesti ei saanud sinna midagi parata. Kui esimene generaator oleks töötand, oleks asi korras olnud juba enne seitset.

Ja nüüd ma siis istun, jalg laua peal, ja kirjutan siin. Võtsin ekstra selleks otstarbeks arvuti kaasa ja puha. Selleks,e t kirjutada mitte selleks et jalga valutada.
Kuigi varba luu tundub pigem korras olevat, on midagi seal ikka tõsiselt viga saanud. Kui parasjagu rahulikult jalg üleval istuda on kohati võimali isegi valust mööda vaadata. aga igasugust ringitrampimist tundub täna rohkem olevat, kui võimalusi istuda.