mõtlesin päris pikalt, mida sissejuhatuseks kirjutada.
ei mõelnudki välja.

olen nüüdseks aru saanud, et siin ma elangi. et koht on võluv, aga miski pole kunagi täiuslik. Mis tähendab läbimärg olla ja mis tähendab palavusest läbi voodivõrestiku sulada.
olen vaikselt üleni sääsepunniliseks ja metsakriimuliseks muutunud, juuksed on kammimatusest pikaks kasvand ja räägin kõva häälega avalikes kohtades roppusi ja rassistlikke nalju, sest niikuinii ei saa keegi aru.


pilt - mu uusimad koduloomad - einsteinid (sest nad natuke näevad keras olles ajude moodi välja..)



vabandust, Roju, ma pole tõesti sebastiani juba ammu kohanud ja pole tast seega pilti saanud teha.