13 mai neljapäev
Tegelesin pikalt seeneniitide fotodelt maha kloonimisega. See on tehav ja andis lootust. Arvan, et see kere peab siinoleku kuidagi vastu. Varsti peaks ju kuivemaks minema ja seen ei tohiks rohkem kasvada, eksju?
Et tagasi minnes uue kere ostan, teadsin juba enne siia tulekut.

Siis tuli F ja palus paar taime määrata. Tal on erakordne oskus tuua alati need isendid, millel pole ühtki reproduktiivorganit ega vilja. Samas, ta tunneb siinseid taimi nii hästi! Vaatab peale ja ütleb perekonna.

Täna on eriti närvesööv ilm – kõigepealt sajab, siis sajab kõvasti ja siis jääb järgi. Umbes tunni jooksul on kuiv ja kohati isegi päikeseline. Siis hakkab kõik jälle otsast peale. See ilm ei paista muutuvat, nii et sellest ei tohi lihtsalt välja teha ja tuleb jalutama minna.

Lisaks üritavad mingid herilaselaadsed magamistoa lakke vist pesa teha. Tiirutavad seal ringi. Lasime mürki ja panime natukeseks aknad kinni. Aga niipea, kui aknad jälle avada (sest tuba on ikka tõeline gaasikamber muidu), on need elajad tagasi.

Pärastlõunal jalutasime vanasse kaevandusse. Nüüd on see ametlikult vana kevandus - autod, inimesed, varustus on läinud. Ainult teed on veel, esialgu, alles.
Uudistasime pikatl kaevurite vanas kodus. See oli nii puhas ja korras, nagu tuleksid iga hetk mehed töölt koju. Laagri nurgas hiiglaslikes riiulites pinnaseproovid.
Langesin nii madalale, et varastasin seina pealt ühe peegli. Tunnen tantsides sellest pidevalt puudust. Siis tuli mängu karma ja esimese laudtee nurgal kukkusin. Peegel läks katki ja jalg sai siniseks. Võtsin õppust ja häbenesin, et niisugusele patumõttele üldse tulin.
Küll aga varastasime sealt suure kobara tooreid banaane ja pipraid.

O on ikka veel haige.

Suremine enne pensioniikka jõudmist on kõige sotsiaalselt vastutustundlikum tegi, mida inimene teha saab.
Jeremy Clarkson