8, laupäev
ma ei saa kontoris kunagi hästi magada. Kas on palav, või kül, õhtu poole ööd põrutavad liikuvad muusikakeskused mööda ja niipea, kui valgeks läheb, hakkab õuel olev kukk kirema (arvan, et selle maja kanalas on ühe eluka kohta veel vähem ruumi, kui kusagil talleggi tehases..).
niisiis ärkasin nagu alati juba kuu paiku kontoripohmakaga.

Viisime F-I auto Bernardile parandada ja saime oma kalli piruka tagasi. Tore oli jälle juhtuda autot, millel saab rooli KEERATA ja pedaale VAJUTADA. Ja mille pidurid töötavad!

Linnas turul otsin inverijuurt (et teha tomati-pelsini-ingverisuppi) ja mingeid veidraid pannkoogi moodi kõvasid saiatooteid. Arvan, et need on maniokijagust.
Ka Cayennes sadas piisavalt kõvasti, et kahelda randa mineku plaani õigsuse. Ostsime siiski jäätist ja limonaadi ja läksime randa. Selleks ajaks muutus ilm õnneks mõnusalt pilvealuseks.
Lainetes, suu soolast vett ja püksid liiva täis, suplemine oli tore ja otsevaatega St Josephile ja Kuradisaarele. Otsisin sealt ka kaasavõtmiseks ühe kookose kaasa.

Ei tea, kas olen seda senini maininud, aga olen praeguseks suurema osa nami-namist läbi lugenud ja paraja koguse sellest oma arvutisse laadinud. Hetkel keskendus kookose, ananassi ja banaanitoitudele ja kariibi piirkonna ja prantuse köögile.
Arvan, et pole kunagi varem nii pika perioodi vältelt nii hästi süüa saanud. Et poearve ja palk on üksteisest sõltumatud, kasutan võimalust osta imelikke toiduaineid ning on ka piisavalt aega ja viitsimist.
Selles mõttes ei jõua O koju minekut ära oodata, et saaks jälle tervisliku toitumisega tegelema hakata.