23 mai, pühapäev
Tegelikult pon prantslastel peale lõdva käepigistuse ja hoolimatu suhtumise ka häid asju. Foie gras. Baguette. Leiba see küll ei asenda, aga omaette asjana on ta nunnu. Blouangerie-d, mis tehakse hommikul kell 6 lahti.

Muidu on töökas päev. Hommikupoolikul figureerisin firma kodulehe tarbeks desmoodiumifotodel. Neil olid üsna karmid kriteeriumid:
Inimene fotol pidi olema valge – otse seda küll välja ei öeldud, aga tehti tugev vihje, et pildil pean olema kas mina või O.
Inimene pidi tegelema desmoodiumi ‘korjamisega’
Inimese varustusse pidid kuuluma puhtad ilma nähtavate firmamärkideta riided ja matšeete. Kõigest peale viimase tingimuse saan ma aru.

Siis käisime Riga poes. Teel oli tamariin – istus käpad kõhu peal ja vaatas, kuidas autoga tema poole kihutasime. Peatasin auto pool meetrit enne teda ja vaatasin kuidas päridik, uudishimu rahuldanud, teelt ära hüppas.
Mida teel ei olnud, olid jalgratturid. Veel kuu tagasi olid, eriti nädalavahetusteti, meie mägitee suurtest ratturitesalkadest ja nende saateautodest umbes. Nüüd on vaid vahel näha üksikuid rattureid, ja needki on asju elutervelt võtvad harrastajad. Kas on tegemist vihmahooajaga kaasas käiva muutusega looduse rütmides või hoopis võistlusgraafikus? Kes teab.


Pärastlõunal viis O mu orkestrikoopa juurde. THE orkestrikoopa juurde – sellesama, mida eelnevalt üle kuu valedest kohtadest otsinud olime ja mis lõpuks üsna kodulähedaseks osutus (nimi tuleb sellest, et sinna peaks terve orkester sisse ära mahtuma).
See oli jõe peal (või all) kuuemeetrise joaga. Koopaosa oli küll väiksem, kui eelmisel leitud koopal. Küll olid aga selles koopas nahkhiired. Neid oli palju, tiirutasid kambakesi sügaval koopalaes ja õhk lõhnas guaana järele.

Reedel linna minnes nägime teel üht rohelist madu. Nunnu puumadu, tegime pilti. Pärast ütles ohtlike loomade raamat, et tegemist oli bothrops bilineatusega..

Eile oli esimene Euroopa Ülekaalulisuspäev. Selle puhul käisime boulangeries. Oli ka plaan macDonaldsisse minna, aga seal oli lihtsalt enneolematu järjekord. Veider fenomen. Juhuslikus restoranis saab seevastu üsna ruttu tellimuse kätte. Elagu harimatu elanikkond!
Samuti ei saanud ka Matoury mäele jalutama – üks ümber kukkund puu oli jalgrajal oleva puu ümber lükkand.

Ostsin turult eksootika ja teravate gastronoomiaelamuste näljas maracuijasid. Ramboutanihooaeg on praeguseks vist juba päriselt läbi.