23, dna-päev.
Tegime metsa. Harjumatult värske ja tugev tunne oli. Hommikul sadanud vihm ja päikese puudumine hoidsid kuuma eemal ning puhanud olin ka. polnud rede tunnet.
Õhtul sain teada, et selles mõttes polegi reede, sest järgnevad 10 päeva peaks tulema nonstop taimepesu. Ma endiselt ei taipa, miks sellised uudised tulevad viimasel hetkel ja vahetult enne määratud puhkepäevi. Oleks võinud vähemalt paar päeva ette teatada, et oleks teadnud saartelt tulles poest süüa koju osta w midagi.
Jumal tänatud, et enne seda saartel käisime. Muidu poleks küll tahtnud.

Vabad hetked möödusid kirju lugedes. See kord oli neid meeldivalt palju ja kõik mainisid, et lumi on sulanud. Kujutan ette, millie südndmus see võis olla. Kõik peale I, kes sõimas mul üsna otseselt näo täis, et siia tulin. Arvan, et see oli minu otsus, mis küll eriti kellegi heakskiitu ei vajanud. Nii et õhtul oli üsna hambaidkrigistavalt vihane olla.

Vaadates läbi saartel tehtub pilte, avastasin sensorilt seeneniidistiku. Hõissa.
Selle nädala esimene trenn. Jeerum.