25.02, neljapäev
töötust, nagu eile kartsin, täna siiski kogeda ei saanud. Istutamist jagus pärastlõunani. Et ilm oli päikeseline, oli see mõnus nokitsemine soojas kohas. Sain täiesti palju päikest seljale. Nahk on suisa hell.
Taimi oli üllatavalt palju ja na olid peitunud igasuguse umbrohu vahele. Ei saanudki aru, kas D oli nad sinna kunagi istutanud, või olid enamus isehakanud. Sellegipoolest tundus nende maast potti ümber istutamine natuke jabur, arvestades, et ümbruskond on selle taime palju elujõulisemaid eksemplare täis.
F on nagu suur väike poiss, kes on pidevalt 100+1 hullu ideed peas ja kes neid pidevalt alustab. Kui veab, tuleb asjst midagi välja või keegi lõpetab selle ära. Kui ei vea, saab kogemata vale taim maha istutatud või osutub suutäis liiga suureks.

Istutustöödel olid kanad suureks abiks. Et mullahunnikus oli sipelgapesa, kaevasin ühest otsast mulla lahti ja näljased kanad (kellel juba teist päeva toit otsas on) võid sealt seest enamuse sipelgaid ja mune ära. Siis kaevasin teise otsa lahti ja kolisin ise ümber juba puhastatu mulla juurde.
Tööjaotus on tore asi.

Et pärastlõuna oli liiga palav, et midagi teha või mõelda, võtsin ette väikese mägimatka kaevanduseteed mööda mäest alla, enesepiitsutamise mõttes või nii. Mäest alla minek on paljju aeglasem ja keerulisem kui üles tulek. Ning päike lõõskas ja kuumutas. Õnneks olin enne koos särgiga dusi all käinud, nii et natuke aega sain selle seest võõrast vett taevasse kuumutada.

Nüüd loen, söön palju magusaid asju ja tunnen, kuidas naharakud õlgadel melaniini sünteesivad. Raamat 7. Merca ‘Mees’

4 nädalat +1 päev Prantsuse Guiaanas