20 ja 21 veebruar, nädalavahetus.
Sel korral tulime nädalavahetusele kaheks päevaks. Ilma kohvi joomata – laupäeva hommikul sai gaas otsa.
Apteegis käies avastasin pettumusega, et siin on retsepti all üks ravim, mis eestis on käsimüügis. Pigem oleksin vastupidist olukorda oodanud. Mulle anti üks teine asi selle asemel, aga see ei ole see.

Igatahes. Terve nädalavahetus oli nagu ….üks väga toitev ja tore nädalavahetus. Grillkala restoranis. Cayenne turg, kust ostsime ramboutane. Olin neist varem konservi söönud, aga reaalsuses on nad palju toredamad ja nunnumad. Punased kanamuna suurused karvase olemusega viljad, mis on seest nagu suure kiviga rohelised viinamarjad.
(pilt)

Õhtul oli maailma kõige ilusam piknik Atlandi ookeani ääres. Suurtes lanetes ujumas käias, tõmbasid lained mitu korda niimoodi pikali, et vesi ligemale 10 sekundit peast kõrgemal oli ja lainega mööda liiva kaasa lohisesin (see ei ole hirmus elamus, see on tore elamus). Tuul tahtis seelikut seljast viia ja tõus tuli ootamatult.
Piknikult tagasi jõudes olin täiesti depleteerunud.
Need metsikud nädalavahetusepeod.

Täna kuhugi matkama ei saanud, jälle. Linnas läks kiireks ja kodus avastasime, et gaasi ju endiselt pole, ja kõht oli nii tühi…

Seega lõhkus O ära piknikult kasa korjatud kookospähkli, ja tuli leppida selelga, et pühapäeval saab lõunaks hamakis rippudes kookost süüa. Esialgsete planeeritud kiirnuudlite asemel. Vahel on elu nii ebaõiglane.
Jäin võrkkiike tukkuma ja ärgates, olid kõik kuhugi kadunud. Ajaviiteks lähen nüüd jalutama.
Kardan, et eestisse tuleksuks pean lennukis kaks istet saama

Pärast saime gaasi ja kiirnuudleid. Siinsed kiirnuudlid ei ole üldse nagu nees 2.50sed asjad, mida eesti tudengid söövad ja millest spetsiiviline Na ja E-ainete maik suhu jääb. Siinsed on tõesti head.