Saturday, March 20, 2010

18.03
pole ammu kirjutand, sest ei tea kas ikka tahan seda kirjutada.

Esmaspäev
O tähistas viimast haiguspäeva, ma tuigerdasin ja iiveldasin niisama. Liiha palavusest tingitud olematu vererõhk ja eelmisest päevast jäänud šokk. Lugemuse mõttes edukas päev, söömise osas mitte eriti. Vastu õhtut surusin endale siiski sisse natuke jogurtit ja pool õhtusööki.

Teisipäev
Töö osas edukas päev, muidu mitte eriti. Õhtupoolikult linnas käies iiveldasin pool teeäärt täis… nii häbi kui ka ei ole. Ning vastu õhtut elasin üle paanikahoo, et infektsioon on tagasi. Päris vägev ja kaasahaarav hoog oli iseenesest ninh õnneks uuesti ab-sid siiski sööma hakkama ei pea. Vähemalt mitte veel.

Kolmapäev
Päeval istutasime desmodium adcendensit ja kuulasin selle taustaks Twilighti. Esimene osa sai läbi ja oli hästi kaasahaarav. Arvan, et ilma audioraamatuta oleksin hulluks läinud seda nüri tööd tehes. Või siis kindlasti vähemalt poole rohkem vigisenud, kui O seda tööd tehes tegi.
(Potjomkini moodi – et saaks siia tulevale kontrollile et ravimtaimed pärinevad istandusest. Tegelikult loomulikult ei pärine, nii suuri koguseid et müüa, ei saaks sellelt hektariliselt lapikeselt.) meie paneme teeäärest korjatud taimekesi otsa poidi mulla sisse ja loodame, et kuu pärast on see kaunis ja haljendav põlluke.

Ilmnesid ab-kuuri ebameeldivad kõrvalnäht-tagajärjed. Sellest johtuvalt olin pärast tööpäeva lõppu letargiline. Ligemalt 7 tundi voodil lamamist enne uneaega ei aidanud tudumisele just eriti kaasa ja sain pool ööd rõdul istudes vihma vaadata. Vihm on tore.
Arvan, et oma esimeses elulooraamatus kirjutan kindlasti neist põnevatest ravimeetoditest, kuidas koduste vahenditega rõvedaid meditsiinilisi probleeme lahendada.

Neljapäev (täna)
Kuigi olin vähe maganud, olin ikkagi puhanud. Lamamine töötab ju ka. korjasime paduvihmas taime ja pärast hakkasime seda ka istutama. Võtsin twilighti järje kuulamiskorda.

Umbes 10 minutit enne seda, kui oli plaan tööpäev lõppenuks lugeda, tuli Frederik ja ütles, et me mõned taimed mulda viskaksime. 31. Arvasin, et ta on õhtu üllataja, sest see on umbes see kogus, mida päevaga maa sisse saame, kui taimel on suurt auku vaja.
Aga tegelt oli õhtu üllataja hoopis D, kes tuli ja näitas, et noile taimedele polegi tarvis suurt auku ning et ta on võimeline olema operatiivne ja tökas. Päriselt. Töötas kiiresti ja efektiivselt nagu valge mees!
Tuju on parem, enesetunne…

No comments:

Post a Comment