13.03, laupäev
käisime päris giidi ja Danieliga ühes vanas istanduses. Et jutt oli prantsusekeelne, sain aru vaid mõõdukalt, sellegipoolest oli huvitav. Neegerorjadest ja astmelisest inimsüsteemist ja agrikultuurist. Kuidas köögitüdruk valitses süsteemi, sest tema sai igat inimest oma suva järgi mürgitada.
Nüüd olid kohas järel vaid majade vundamendid ja bambus.

Ökoloogiliselt on see päris huvitav, milline kooslus tekib pärast lageraiet. – bambus kiirekasvulise liigina oli moodustanud mitmemeetrise läbimõõduga metsakõrgusi ‘põõsaid’. Pea kohal oli bambusmets ja jalge all bambusepõhk. Põhk nagu põhk ikka, lihtsalt et bambuselehtedest.
Tõepoolest, vihmamets ei taastu. Vähemalt mitte paarisaja aasta jooksul.
Vanas kasvanduses olid maniokitaimed, piprapõõsas, ramboutanipuu, ananassid ja üks heade viljadega puu, mis pidi rummi sees nämma olema. Veel tutvustati meile taime, millest tuleb Guinessi õlu kibe maitse, ja mis malaria vastu aitab.
Kas sellepärast polegi piirkonnas malaariat, et siin on see taim? Sest kui näiteks primaadid seda sööksid, siis nad ei saaks malaariat kanda ja sääsed ei saa seda meile edasi levitada?

Tagasiteel sõitsime autoga üle väikese kilpkonna. Nii 15cm pikk, kõhupilbis veel täitsa pehme. Et teda Cyrillele näidata, võtsime kaasa. Pisike tegelane oli minu käes – pildistasin ja nunnutasin teda ja imestasin kui tugevad jalad ta on. Üsna käbe oli teine ka. Siis ühel hetkel lasi ta mu pluusi täis…
Okei, rohusööja loom, ikka juhtub. Rabeles teine edasi ja jätkas sõnnikurünnakut. Et see ei töötand, hakkas ta järgmiseks hammustama. Ja üpris kõvasti.
Hoolimata väikestest mõõtudest ja alles pehmest kilbist, väga vinske tegelane – elab üle autoõnnetuse ja ründab vägevalt.

Palavuse peletamiseks võtsin päikest. (loogika – palavus oli siin enne mind, ja niikuinii ta kuhugi ei lähe. Parem on pea ees sisse hüpata ja ära harjuda)

Lõunaks oli, homse emakeelepäeva auks, hapukapsas ja kartul. Jah, siin on poes hapukapsakonservid. Konservis on lisaks kapsale ka kaks viinerit ja neli liiga haput keedukartulit. Eestis poleks see mulle iial maitsend. Aga täna oli nämm, nii nämm.

Et trenniideed on absoluutselt ammendunud, olin täna treeningvaba. Homme lähen internetti ja üritan kusagilt avalilkust inforuumist mõned ideed, või kas või natuke inspiratsiooni hankida.