kallid tudengid. kas te tõesti arvate, et TEIL on raske?

sess. tudengid õpivad ja kiruvad. nõrganärvilisemad nutavad. teised lähevad õhtul trenni/kõrtsi.
tegelikult õpivad nad enamasti ainult 12-18 tundi päevas. need, kes väärivad nime tudeng, ma mõtlen. teised veel vähem.
kolmandad kirjutavad sel kevadel lõputööd. enamasti seda ei suuda aktiivselt üle 6 tunni päevas teha.
Ja kusagil metsas elavad lektorid ja teised teadlased, kes teevad 14 tundi päevas metsas katset, õhtul 5 tundi fuugivad verd ja siis asuvad lõputöösid oponeerima, eksameid parandama ja koostama.
parimatel päevadel tuleb ööpäevast leida ka lisa 2 kuni 4 tundi, et sõita teise linna oponeerima/ eksamineerima. samas, see on hea aeg - bussis saab magada.

kõige hirmsam on sellises olukorras haigeks jääda. rääkimata sellest, et ei saa võtta vaba päeva, pole ka võimalik minna apteeki/arstile - nende tööaeg on kolm korda lühem ja sedagi vaid nädala sees. täna siis võtsin vabaduse ja raiskasin katseaega rohtude ostmiseks. hästi tegin - täiesti kogemata sattusin apteeki selle nädala viimasel minutil, kui see lahti oli (kell 15.59).

ehk siis kordan.
kallid tudengid, kas te tõesti arvate, et TEIL on raske?
:)

igatahes, mul on NIII suur väsimus. ei oskagi kirjeldada. mehhaaniline väsimus. liigud nagu robot, optimiseerid igat sammu. õhtul kümne paiku koju helistades ei oskagi telefonis muud öelda, kui et, ´teen veel mõned tunnid tööd, homme jälle 4 äratus´.
'õnneks' on meil täna kahe seltskonna peale ainult üks 'liikuv välilabor', nii et hommikupoolikult tegid tööd G ja P, meie saime kaua (kuueni) magada ja siis paar tundi rahulikult magistritöid lugeda.

ma kirjutaksin rohkem ja pikemalt. aga töö-töö-töö-töö.. isegi fotosid olen nädala jooksul teinud vaid 2-3.

orienteeruvalt 8-14 juuni olen kättesaadav, siis juulini.
olge paid.