17.06.2012

eile sain omale ratta. Tegelikult on see Sara ratas, aga ett ema on oma välitöödega liiga hõivatud, lubas ta selle praeguseks mulle. Loodan, et tema on ka üks, kellega siin natuke rohkem läbi käin – elame üsna lähestikku ja vähemalt homme hommikul võtab ta mu tööle minekuks peale.

Rattale sõitsime järgi mööda jõe äärt. Umbes Turku kesklinna kohal jõe ääres on Paavo Nurmi ausammas. Korralikult 2m betoonposti otsas jooksja kuju. Ja eile oli seal ka seakostüümis noormees, kes püskid rebadel ja till väljas, sellele kujule (eestpoolt!) keeras. Samal ajal kuju ees tegi ta sober (või vaenlane..) telefoniga pilti.

Vot selliseid asju teevad laupäeviti soomlased.

Täna sain ka endale midagi. Sain korteri. Või, noh, R ja S läksid ära tagasi põhja, nii et olen nüüd nende kodus omapäi. Ega ma selle üle tegelikult sugugi õnnelik küll pole. Olen siin nüüd päris üksi. Loodetavasti puutun lähipäevadel TL-I töörühma omadega rohkem kokku.. loodetavasti. Ja loodetavasti on neil plane selleks ajaks, ui tööd vähemaks jääb ja loodetavasti.. ma ausalt väga loodan.. saan ka mina neist osa.

Sest kuigi tuleval nädalal tuleb palju intensiivseid päevi, siis tundub, et letuleval nädalal pean ise tikutulega tööd otsima ja ..linnas šoppama, raamatuid lugema, trenni tegema.. sest pärast seda nädalat tundub vaba aega palju tulevat.

Igatahes, kui korteriomanikud olid lahkunud, ja mul veel õhtupoolik ees, üritasin siin kodustuda. Käisin toidupoes ja tõin nii nädala varu toitu. Laotasin selle kööki laiali. Oma toas panin kaasavõetud pildid laua äärele ja pakkisin lõpuks koti lahti. Seal oli 3 kampsunit, 3 paari välitööde riideid.

Ja 0 riietuseset, millega sobiks linna vahele minna, kui praegu kasutuses oelvad asjad pessu panen. Kui eelmisel nädalal ilmateadet vaatasin, lubas ju külma ilma – alati nii 10-12C ja vihmaga veelgi vähem. Nüüd lubab vihmasteks päevadeks 15 ja päikeselisteks isegi 20 kraadi sooja. No ja nii ma pakkisingi koti sooje riideid täis ja muuks ei jäänud ruumi.

Tundub, et isegi kui see poleks mul plaanis olnud, peaksin šoppama minema –  mul ausõna pole mitte midagi selga panna :)

Koduigatsus algas tegelikult juba päev-paar enne reisi. Eile oli irmus-kole igatsus. Täna on ka, aga see on kuidagi talutavam, lihtsalt taustaks.

Sellegipoolest, pean siin veel nii kaua olema ja viimase otsa sellest niisama, linnavahel olles, lugedes, puhates. Mitte et see kõik tore ei võiks olla, aga.. kodus oleks ka tore.

Homme tuleb esimene päev täitsa ise katset teges. Õnneks on pesad ülesleitavates kohtades ja vihma ei tule… vähemalt ma loodan.

Loota ju ikka tohib, eks?