Oleks, et ei sajaks paduvihma.
Oleks, et Hugo poleks auto alla jäänud.
Oleks, et poleks kevadkontserdite aeg.
Oleks, et ma ei peaks kuu lõpuks submittima.
Oleks.. on paha poiss.
Igatahes, siis ma naudiksin siin olemist rohkem. Nihelen ja
olen abitu. Helistan ja olen abitu, olen väsinud ja abitu.
Muidu.. raiko käis täna ööseks siin. Tuli eile päeval,
sõime, käisime ratastega metsas, olime niisama. Hommikul jätsin ta magama ja
läksin 5 ajal tööle. Pärast jäi veel paar tundi bussini. See külaskäik andis
energiat ja värskust. Võttis kõigelt mõtted ära. Muidugi, niipea kui bussijaama
nurga taha jõudsin, olin jälle üksi suures kurjas ilmas.
See abituse tunne. Mind on kodus vaja. ja ma pean olema
siin. Kuulama telefoni teel ümberjutustusi. Saama käske inimestelt, kes pole
kompetentsed, lootma teistele.
Selle jutu lõppu pole vist paslik öelda, et elu on lill.
Igatahes, kaarin on Tartust tagasi, ja äratuseni polegi enam
liiga palju aega, küll aga veel omajagu tööd.
Töö. Töö aitab. Samas, kui poleks tööd, saaksin olla
mujal. 
No comments:
Post a Comment