Monday, December 6, 2010

29 november, esmaspäev

hommikupoolikul korjasin liaani otsast ubasid. Liaan kasvas kahe üsna kõrge puu otsas suure maja kõrval. Ehk siis, panin oma maja akna peale arvuti jõululaule üürgama ning hüplesin päevitusriietes matšeete ja bambuskepiga puu all ringi. Esimene tund kulus efektiivse meetodi leidmiseks, teine tund reaalse töö tegemiseks. Kõige kasulikumaks tööriistaks osutus pikk bambuskepp (nii 3-4m), mille otsas oli kõver nael vastu keppi tagaasi painutatud. Selle konksuga siis tõmbasin kobarad alla. Teise tunniga korjasin ligi 10kg liaaniube.

Pärastlõunaks oli kontorisse tellitud, mõtlesin, et käin enne basseinis. Läksin kohe lõunapausi algul siis linnna poole. äärmiselt sobivalt oli basseinis sel nädalal remont. Üsna tobe. Sõitsin siis niisama ringi, tegin paar pilti ning jõudsin tunni liig vara kontorisse. Sain vähemalt kirju vaadata.

See, et mina pidin kontorisse minema, oli ünsa kentsakas. sest eesmärk oli see, et poistele jutu edasi räägiksin. Noh, vähemalt minuga räägiti.
Lisaks sain täiesti omammoodi komplimendi.
Ma olevat siin kõige rohkem loomi näinud inimene. Isegi rohkem, kui F ise siinoleku jooksul. see viimane osa ei pane imestama, aga tegelikult olen ju täiesti mitut looma näinud.
Mitte et nad mulle sülle kätte oleks jooksnud – olen ju ikka päris palju ringi sebinud selle nimel.

Tagai sõites võtsin Ri ka peale. Tal on selg haige. Ei imesta, vaeseke teeb siin üksi terve väeosatäie tööd üksi ära. Nüüd peab ta mitu korda nädalas füsioteraapias käima. Ning pärast turistihooaja lõppi läheb ta üldse meilt ära.
Otsitakse asemele… ülaatus-üllatus. Eestlast.
Tüdrukut, kes koristaks, peseks peasu, teeks süüa, ühtlasi sõidaks autoga räägiks kahte võärkeelt ning vajadusel teeks metsa, tapaks kingakontsaga sadajalgseid ning oleks meestele kena vaadata (kuigi viimaseid asju ei öeldud otse, on need kindlasti boonus).
Mõelda kui lihtne on olla mees – tule siia ja ole tugev. Kusjuures, tugevust ei pea enamuse ajast kasutama, raske töö jaoks on ju naised..
Ka R kommenteeris, et olen esimene tüdruk, kes siin nii palju päris tööd pidi tegema. Eks see varasem töö tegemine käiv varasemate elanike järgi – ja varem elasid siin jju igasugused… saramakad ja mustad.

Tegin proovipakkimise. 17.5kg. nii et jooksin poiste majja ja võtsin laualt ühe kookose. Nüüd on siis 18kg. Soovi korral võin veel moosi osta.

Üsna arusaamatu on. Mul on reede õhtuks plaanid. Laupäeva õhtuks plaanid. Mul on järgmiseks nädalaks plaanid. Mul on trenn, kuhu minna, inimesed keda külastada, peod, kuhu olen oodatud. Koer, keda jalutada, ahja, eksam, mida õppida.
Mul on jälle elu.

Kusagil on lumi, talv, kallid.

No comments:

Post a Comment