15 oktoober

üks kahest istanduse linnupesast on tühi. Natuke näeb välja, nagu oleks see lihtsalt ümber kukkunud. Oli ta ju ehitatud sama püsivalt ja põhjalikult, nagu kõik muu siin maal. Ehk siis väike okste sqasipundar tve ja ühe osa ristumskohal. Pole just pakju vaja, et selline asi ümber läheks. Samas, tõenäoselt sai keegi ikka kõigepealt kõhu täis. Pagan, oleks tahtnud näha, kuidas mõni madu puutüve küljes hängib ja linnupoega neelab.
Teise pesa elanikud on juba peaaegu lennukõlbulike sulgedega, vaid sabasuled on veel osaliselt tuppedes.

Elektrisüsteemide väljavahetus algas. Suur maja sai täna uued akud, järgmiseks saab Koali uued päikesepaneelid. Ehk siis lõpeb igavene trall juhtmete üle hoovi vedamisega, pideva kalkulatsiooniga, kuhu taha tuleb mida tõsta, et kõigis süsteemides võrdsel ajal vool ära läheks..
Sest tõesti – päev otsa paistab päike (tahtsinjust kirjutada ‘sajab päikest’) ja süsteemid lihtsalt lasevad sel kõigel endast läbi voolata ning tee mis tahad, hommikusöök on küünlavalgel.
Kujutate ette ülds,e mis luksus see on, kui iga päev, päev läbi, kui see üks elektrikatkestus aastas välja arvata, on olemas elekter?

Päeviku asemel kirjutasin valmis kirjad ja postkaardid.
Ma pole juba kuu ühtegi postkaarti saanud. no kuulge!

Olen siinoleku jooksul vaadanud 100 filmi. Arvan et seda on rohkem kkui senise elu jooksul kokku.

Ahjaa,
Siia tahetakse veel ühte uut boreaalneegrit kahele noormehele seltsiks. Ükskõik kas tuleb noormees tõi tüdruk, pole lugu minu meelest kiita. Kui esimene, läheb asi sajaga käest ära. Kui teine… vaene tüdruk. Nii tema närvi- kui kondikava peavad olema tugevate killast.