8 september, kolmapäev

temperatuur on relatiivne, nagu ka kõik muu. Mõni päev on 34 täitsa mõnus. Juhul kui on mingi õhuliikuine, juhul kui on rõõmsameelne päike ja vahelduv pilvisus.
Täna on vaid 30, kuid sellegipooles on palavus lämmatav. Taevas on hommikust saati olnud vihmaeelne. Isegi kui vahepeal on pilv ja vahepeal on päike, on vihmaeelne lämmatav tunne. Ja ei mingit õhuliikumist. Kui vahepeal oli üks tuulehoog, kilkasime mõlemad rõõmust.
Ja sellegipoolest pole täna sadanud. Ootan südamest, et vihm lõpuks ometi tuleks. Mingitki värskust tooks. Tegelen vesijahutamisega ja käin juhuslikel hetkedel duši all. Mitte, et ma ei suudaks või ei tahaks higistada, aga isegi just pesemast tulnuna on… lämmatav ja kleepuv.

Tegevust väga pole – eile õhtul tuli R, ja ütles et tema valmistab külalistele toa ette. Aga homme… heaks ma ei hakka. Hakkan huvitavaks.

Seni vaatan pähklipurejat. Ja loen wikmani poisse ja tunnen koolinostalgiat ja kolmekümnendateromantikat. see turvalisust, mis mõlemas valitses! Või vähemalt takka järele vaadates tundub see midagi hoopis toredat.

F läks Surinamesse mõneks päevaks. Ju on ikkaig plaan ka sealsed cestrumivarud ammendada.

Kui probleem seisneb tõepoolest seenespooride ärrituses, peaksin hakkama lihtsalt iga õhtu tekki koppima? Mis vahendiga peaks seinu/põrandat pesema, et seeni seal ära tappa ima iseennast tapmata?
Ja seened armastavad siin kõige hullumeelsemates kohtades elada.
Seda et nad peeglei armastavad vist juba mainisin. Edevad tegelased, noh. Aga muud läikivad üinnad meeldivad neile ka. näiteks fotode esiküljed. Kõigepealt mutub foto veidralt kleepuvaks, siis hakkab nurkadest hallitama seejärel ilmuvad valged suured hallutuselaigud foto keskele ja kaasa võetud mälestus kaobki.