20, jaanika sünnipäev
kokkulepitult magasime täna kaua (põõnasin suisa kuueni), ja puhkasime. Väikesel loomade vaatamise jalutuskäigul jooksis kiunuv aguuti risti üle tee otse me nina alt, raagritsikas oli kohal ja madu nägime ka. viimase nädalaga juba 5 kodra madu nähtud.

Siis oli lebo ja toiduvalmistamine. Kartulisalat – sest kõigil laste sünnipäevadel on ju kartulisalat. Ja aprikoosikook. Sest see on lihtsalt nii eesti rahvustoit kui olla saab. Siinsed kartulid ei taha keedes pehmeks minna. Prantsusmaalt tigupostiga kohale toodav toit ei saagi vist seda endale lubada.
Toiduvalmistamise kõrvale sai ära kuuldud palju uudiseid ja saateid. Olen nüüd jälle kursis.

Õhtul olid laagris D ja R ja DJ ja pr F ning C et siis täitsa suur seltskond. Et kõige ühisem keel oli prantsuse – seda ei rääkinud ainult kaks inimest – käis suhtlus selles. See aitas ka kaasa, et lõpuks ilmus lauale ka šampusepudel. Ebakainelt on võõrkeeli rääkida endiselt lihtsam (‘bad english’ ei ole ju võõrkeel, see on teaduskeel:).
Kuidas A oli absoluutselt kõiki elukaid oma lapsukesteks pidanud ja kuidas L nõudis sünnipäeval, et teda tooliga taevasse visataks ning kuidas ma ikka olen korralik eestlane – joon küll kui tarvis.

Mesikäpa šhokolaad oli kõigi lemmik ja ülejäägid läksid Cle, siis läksid korralikud inimesed magama, eestlased jätkasid joomist ja ussisõnade mängimist meie rõdul. O sünnipäevapunts sai ammendatud ja jõudsin ka selle kahtlase heljumiga kange alkoholini. Peab varudesse ikka uue pudeli rummi ostma.