Sunday, September 19, 2010

11 sept, laupäev

siin on nii tore ja sõbralik segasummasuvila. Meie majas just – kuigi HJ käivad oma majas magamas, toimub kogu elu meil. Hamakid on ühiskasutuses, köök pidevalt inimesi täis… ja see vähimalgi määral ei häiri mind. Siinne üksikvangistus on vist oma töö teinud – normaalolekus oleks see mulle üsna vastumeelne elukorraldus.

Hommikul käisime tüdrukutega kolmekesi Orkestrikoopas ja all jõe ääres (ainsuses, sest vesi on vaid ühes voolusängis). Mõtlesin, et kui inimestel on seiklus vihmametsas, siis üritan seda mitte rohkem rikkuda ja teen ikka ehtsa seikluse. Nii et jughendusin eelkõige kõhutundest ja kompassi võtsin mängu alles siis, kui hädavajalik. Arvan, et sain just õiges koguses võsas hullamist ja parasjagu suurt ja sõbralikku vihmavõsa. Ja juba teist päeva järjest nägime dendrobatest. Sel korral said soovijad ta ka pildile.

Natuke tuli üllatusena, kui metsistunud möödunud 7 kuuga olen – on nii loomulik hüpata jalgupidi jõkke ja käia käpuli võsas ja libiseda istuli mööda poriseid puutüvesid ja ennast sealjuures täiesti igapäevaselt tunda. Olenküll algusest peale olnud metsapoole, maga siinolek on teinud oma töö.

Lõunaks kokkasime Kga kahepeale kartulipudrupalle (mis ei jäänud pärast kuumtöötlemist pallideks), kalapulki (mis loobusid oma paneeringust ja väliskujust), aedvilju (täitsa ca va) ning sibula-jahukastet (mis maitsest täiesti seenekasteselt). Ja see oli lihtsalt enneolematult maitsev söögikord.

K ja F käisid järel ameeriklastel – ‘poiss, tüdruk ja naisterahvas’, nagu ta neid kirjeldas. Nii et õhtul lähen valgust püüdma. Vist Dga – tema tuli ka täna tagasi. Olime ju kõik haiguspuhkusel vahepeal.

Õhtul läksime ‘tööle’ ma ja D (sest no selleks ta ju siia tuli, kuigi ta osa protsessis jääb arusaamatuks), HJ jalutasid samuti süsteemi ülespaneku ajaks kohale. Ja juba 7 paiku tulid seekordsed ‘turistid’. Jutumärgid sellest, et nad polnud sugusi turistid – kolm california ülikooli taksonoomi (ma’I tea õiget nimetust), kes aga ise pärit ka saksamaalt ja hiinast. Ütlemata toredad inimesed.
See on tore, kuidas teadusega tegeleja alati oma objektist nii sügavalt vaimustunud on, et see on enesestmõistetav, et ka ülejäänud maailm seda on (kellele ei meeldiks kärbsenäpp, eksole:) ja siis ta seletab sulle pikalt ja laialt kuidas selle koknreetse isendi thoraxixt kasvavad välja ilma mingisuguse teadaoleva funktsioonita ogad ja kui vaimustav see kõik on. Ja sa vaatad ja vaimustud ka, muidugi.

Õhtul oli tohutult rahvarohke - 3eestlast, d, 3 teadlast ja vahepeal peatunud turistid, kärarikas, põnev, snäkiks läki lehmakommid (elu parimad lehmakommid!).
vahepeal leiti teelt üks boa, kellel olid sipelgad seljas. Uudistasime a pildistasime ja ei osanud teda kuidagi aidata, kuni tuli D, kes üritas talt sipelgaid seljast ära pühkida. Ja linale saabus peopesasuurune skarabeus (vist oli see). Tal olid nii suured ja valusad küünised, et linasse jäid tema ära võtmise järel augud.
Tahtsime näha, kuidas elukas lendab ja viskasime ta ühtu. Mardikas kukkus lendamise asemel maha. Kuna aega oli ja eksperimentaalsed asjad mulle meeldivad, veetsin mitu aega ja pildusin teda õhtu, lootuses et lõpuks ta ikkagi tiivad avab. Seda ta ei teinud. Küll aga tronis lõpuks valguspüügiraamistiku kõige kõrgema posti otsa. Ei teagi, kas selleks et ise lendama õppimist jätkata, või enesetapuks..

No ja muidu oli ka tore. Uued inimesed, sõbrad, kõik loodusehullud. Meie arvasime, et ameeriklased on segased ja nemad, et meie. Tegelikult oleme kõik ühte moodi metsapoole.

Kümne ajal kajas hõige, et kolme unniga juba kümme liiki. Ja ega me kaua polnudki – olid nad ju alles saabunud nong niikuinii liigub nend eputukas ainult jaheduse saabumiseni. Nii et juba ühest sain voodisse.
Teadurite toredus seisnes ka selles, et kui oli aeg ära minna, panin autole hääles sisse ja tahtsin neid laagrisse tuua, kuid nemad vaatasid mulle üllatunud häälega otsa ja ütlesid, et nad ALATI aitavad süsteemi ise maha võtta jna nõudsid, et ka see kord.

Seejärel logistiline ülesanne – sul on kaks autot. Ühes palju varustust ja mustanahaline, teises turistid. Mõlemad on vaja sõidutada punktist A punkti B. et siis tõin ameeriklased laagrisse, äratasin K, kelle kord oli täna magada, läksime kahekesi sama autoga tagasi, siis sõitsime kahe autoga laagrisse.

No comments:

Post a Comment