4062010
hommik algas traumeerivalt – O pani mind fakti ette, et nüüd hakkame juukseid lõikama. Et mina hakkan nüüd tema juukseid lõikama. Olin elus varem tervelt ühe korra kääridega meesterahva peale lähenenud, ning tulem ei olnud just kuigi kaunis. Nagu ka seekord. Niisiis võtsime fikseeritud 3cm otsa ja tegime militaristliku poisipea.
Esimene hetk, kui ues koenguga talle otsa vaatasin.. sarnasus oli liiga hullumeelne, et päris olla.
Aga siiski oli päris.
Ma pole kunagi varem kahte nii sama nägu inimest kohanud. Ausalt.
Ei öelnud midagi, aga vaatasn päris natuke aega. Vaatan ikka veel. Uskumatu.

Päeva jooksul leidsin soengust päris mitu kohta, mis teistest kõrgemalt olid lõigatud. Natuke sain ka vigadeparandusi teha, aga siis sai masina aku tühjaks. Nii et hoidsin järjekordselt moka maas. Küll kasvab välja, eksju.

Hommikupoolk oli suisa päikesepaisteline. Pärast kümmet läks pilve ja kuskil alates 11st on vahelduva eduga sadanud. Nii et läksime varakult lõunale ja pärastlõunal läksime välja ainult selleks, et paduvihmas läbimärjaks saada ja siis kohe tagasi tulla.

Istutasin kahte untsuläinud maitserohelisepotti papaia -ja meloniseemneid. Papaiad juba idanevad.

R on jälle nädalavahetuseks ära ja perekond Bossi ka ei paista kusagilt.
Ja uskumatult külm on. Õhtusel jalutuskäigul käisime villastes kampsunites ja lõdisedes. Villane kampsun on ikka numpsik leiutis.