11
olin koduvalves. Tegin kooki, tantsisin, lugesin ja joonistasin. Kui parasjagu ei sadanud, tegin jalutuskäike- Jalutasin terve tunni edasi-tagasi mõnesajameetrisel lõigul, kus alati palju liblikaid on, ja nägin kokku kolme-nejla erinevat püüdmisväärset isendit. Isegi pisikesi ei olnud eriti, kuigi oli ilus päikeseline ilm ja ennelõuna.

Nägin täna uut ilusat sinist liblikat. Tõenäoselt pole siiski tegemist morphoga, sest ta käitumine oli hoopis erinev seninähtust – kui mööduda (näitreks selle sinise rätiku lehvides), siis ta küll hetkekt tõuseb lendu ja lendab atraktiivsest asjast mööda, aga ainult selleks et lähimale puutüvele tiivad avatult maandud ja ootama jääda. Samas, kui talle järele minna, lendab ta eest ära.
Ajasin liblikat päris mitu aega niimoodi taga ja püüdmata ta jäigi.
Kuuga on enamusliigid välja vahetunud, tavalisi metalliksiniseid plõnne pea polegi enam, on veel heledamad ja mustade tiivaäärtega ja mõned suured liigid, kes mitme meetri kõrgusel hõljuvad.

Õhtul oli laetala küljes suur skorpion.