1 mai, laupäev
tulime hommikul üles ja tegime veel natuke taimi. Need said tunniga otsa (sest polnud häirivaid elemente, kes koleda dialektiga möliseks ja poiste tähelepanu endale tõmbaks. Kui nad kahekesi on, siis on täitsa tublid ja töökad poisid.)
siis, arvates et kohe-kohe tuleb Bernard suuuuure koguse uue lastiga istusime rõdul ja ootasime. Ja ootasime ja ootasime veel
õhtuks oli selge, et teda ei tule.
Iseenesest ju tore, et saime vaba päeva, aga et meile keegi loomulikult midagi ei öelnud, pole sellest vabadusest ju midagi kasu. Internetti, turule isegi mitte metsa matkama ei saanud. Muudkui istu ja oota.
Õhtuks olin ise üks suur püha viha. Vingusin ja sõimlesin ja ega O vist paremas tujus ei olnud.

Sealt maalt, kust mina tulen, on kõige kallim asi aeg. Vihale ajab, kui keegi teine võib seda valimatult ja süüdimatlult raisata. Vihale ajab, kui susse suhtutakse nagu kohalikku harumatusse ja täielikult isiklike huvide ja ambitsioonideta mölakasse. Saan aru küll, et enamus kellega siinmail on võimalik kokku puutuda just täpselt viimatinimetatud ongi, aga arvasin seni, et just seepärast meid sisse ostetaksegi, et oleks veidi teistsugusema suhtumisega töötajaid ka.
Aga kui suhtumine meisse on nagu suhtumine kohalikku, siis ei tasu nagu vastu eeldada meilt midagi enamat.
Samas… kuna läbikäimine käib enamasti kohalikega, pole ju võimalik kusagilt teistsugust suhtumist õppida.

Saan esimest korda aru, mis on nii nõmedat ja häbistavat selles, kui inimesed, kes on harjunud töötama peaga, peavad järsku proletariaadi tööd tegema hakkama. Sest siis sinusse ka suhtutakse, nagu ajudeta isikliku ambitsioonita elukasse (kellele siiralt ei tulekski vaba aega anda, sest ta ainsad ambitsioonid on süüa-juua ja kogu ülejäänud aja voodis veeta).
Sest, vähe sellest, et inimesed, kellega samale pulgale oled asetatud, on su jaoks sama huvitavad ja säravad, kui puuroikad, aga seda on tõenäoselt ka need, kellele allud… juhul, kui üldse saad võimaluse endast ‘kõrgematega’ lävida.

Nojah.
Mai algas vihapurskega.
Järgmine kord, kui saan arvamust avaldada, kavatsen seda ka teha.