Poisson d’avril (kas sain sõnast ikka õigesti aru, ei tea), neljapäev.

Pidime minema D-ga cestrumilehti korjama. Jõudsin kanalast mööda sõita, kui juba olid tee peal kolm langend tüve ja palju pisiprahti. Öösel oli vist torm olnud. Korraliku mehe kombel hüppas D autost välja ja hakkas matšeetega puid tegema. Mina vaatasin kohmetult ja meenutasin eelmist korda, kui mustqad mehed teele langend tüve hävitasid. Sarnasus oli põhjalik – ka see kord päästis olukorra mootorsaega tegelane. Ehk siis tõin istanduses metsa tegeva O kohale ja tema saagis puud läbi. Mehi sõidutades sain harjutada traktoristi kompel pea aknast väljas tagurdamist. Minust võib veel mitte-linnatüdrukuna asja saada.

Lehti kogudes vestlesin vist päris esimest korda, D-ga. Ega ma suurem asi vestluspartner pole, muidugi. Aga ta sai naera selle üle, et meil riigis kokku vaid mõnikümend mustanahalist on, ja et neile tänaval järele vaadatakse (hämmastav, lihtsalt hämmastav).

Pärastlõunal jätkasime D-ga koostööd mina sain kühveldada väikese kühvliga mulda väikestesse kilekottidesse, samal ajal, kui tema käis istikutematerjali toomas. Töö iseenesest oli meeldivalt nüri, kui välja jätta loov osa. Nimelt mullahunnik ammendus juba kuu tagasi ja nüüd tuleb sealt äärtest otsida veel viimaseid riismeid.

Hommikul, kui ma veel endale päeva olemasolu läbi mõelda polnud jõudnud, tegi D ootamatult aktuaalse nalja. Iseenesest süütukese, aga võttis päris mitmeks minutiks südame võbelema. ‘F tahab teiega rääkida’. Kas ta ise sai aru, kui hea aprillinali see oli?