17 ja laupäev
eile õhtul tuli mõte, et kui internetti niikuinii ei saa, võiks hoopis kuhugi mujale minna. Näiteks Salut’ saartele. F võttis sõnasabast kinni ja lubas laevapiletid broneerida ja auto üürida. Mitte küll nädalavahetuseks, aga hjärgmiseks nädalaks. Vastutasuks tegime täna tublisti tööd.

Nüüd läks O poodi ja mina pesen tööriideid. Nende pesuvesi on tume rohekaspruun. Sellist värvi nagu loodus ja mootoriõli segisegatult.

Tõenäoselt on asi küll selles, et varem ei lugenud ma vabatahtlikult meelelahutuseks artikleid, ega olnud neist nii vaimustuses ega osanud korraalikult hinnata, aga satun üha tihemini nii ilusatele ja elgegantselete kirjatöödele. Näiteks, kõik artikli,t mis prof Zahavit tsiteerivad on kohe minu poolt plusspunkti saanud.

Olen täna söönud 1.5 kaussi müslit ja ühe küpsise. Sest lõunasöök oli nii ülepipardatud, et ma lihtsalt ei suutnud seda suhu panna, ilma et limaskest suust välja irduks, nii et sõin enne tööle minekut kiiruga mõned suutäied müslit. Õhtul olin tänu sellisele kuivtoidule nii näljane, et ei suutnud ilma küpsist vereringesse ja makku panemata mingitki trenni teha. Homseks veel on müslit, siis hakkan sööma porgandeid. Neid on ka paariks päevaks.
Nii juhtub, kui meessoost inimese poodi saadad.

Väsimus on. Vaimne ja füüsiline. Vihmametsa tapmine on emotsionaalselt kurnavamgi, kui kehaliselt. Ma ausõna ei kiida seda heaks, mida teeme.