27.02.2010
O läks hommikul varakult linna ja mulle jäid vabad käed manustada raamatut ja kohvi, ehk hiljem ka veel veidi und ja päikesepaistet. Ja joonisamist ja Twilighti. Kuigi tegemist on ilmselgelt 12-17 aastasele inimesele mõeldud lugemisega (praeguses olukorras siis kuulamisega), on see äärmiselt kaasahaarav.
Ja aegajalt käib R siin ja kutsub mind appi, et posule vaikusejoogijatele toitu ette kanda. Nad ei tundu kuigi esmaklassilises vormis olevat. Vähemalt mitte füüsiliselt.
Aga on tore teada, et ka siinmail on inimestel hobid.

Peamine hobi tundub olevat küll rattasõit. Eriti nädalavahetustel on kõik natukegi asfalteeritumad teed neegerrattureid täis. Osad neist näevad välja üsna profid, teised on kõhukeste ja väikese polstriga. Neid väntavaid masse vaadates ei saa kuidagi aru, miks pole Tour de France’l kunagi ükski mustanahaline pjedestaalil silma hakanud.

Veel üks uus koduloom – sügavkülmutatud arlekiin

Üldine olukord hakkab siin üsna katkuaegset ülerahvastatud laatsaretti meenutama. Kohati on nii masendav, et see on suisa naljakas.

Üheksas raamat - Baturini ‘Karu süda’