Ilusat sõbra-, sünni-, ja vastlapäeva tagant järele. Ja Vabariigi Sünnipäeva avantsina.

Et eelmine nädal sai interneti asemel loomaaeda külastatud, olin vahepeal pikalt kadunud. Arvan, et te ei kujuta ettegi, kui hea tunne on internet sohu saata ja päris niisama elada ja olla!
Hea tunne. Proovige kindlasti. Kuid vaevalt, et kusagil mujal, kui päris maailmalõpus nagu siin, on võimalik ennast välja vabandada, kui vahepeal paariks nädalaks ära kaduda.

Aga nüüd olen jälle siin, endasse kaksisveesid ahmimas (sõltlaste värk, annuseid tuleb vähehaaval alla tõmmata) ja panen vahepealsed kirjad ja sõnavõtud üles.
korraga nii palju pilte ja juttu üles pandud, et raske uskuda, et keegi ennast selles jaksab läbi närida. Lugege ikka, kui tuju tuleb.

Olen möödunud kahe nädala jooksul olnud haige, söönud pannkoooke ja palju šokolaadi, öösiti üleval olnud ja kõik oma riided läbi tuulutanud. Ei, mitte seljas. Avastasin lihtsalt, et kõik asjad hallitavad.
…ja olnud vihmametsas. Küll vahelduseks harjumatult kuivas, aga enneolematult kaunis.

Siin on hea ja tore.



Et tuleb palju juttu öistest ülevalolemistest, kirjutan lühidalt lahti mis värk on.
Öine valguspüük seisneb suure valge lina raamile vertikaali tõmbamises ja selle valgustamises. Selle lina peale lendavad siis kõik putukad, kellel selleks eeldusi on. Vahel ka konnad ja kalad ja maod ja möödasõitvad inimesed.
Ja see, ütleme et selle inimese nimi on Turist, kes valguspüüki soovis, saab siis lina pealt valida välja need õnnetud, kellele ta lõpu peale teeb ja oma kollektsiooni lisab.


Eemalt näeb asi välja nii

Lähemalt nii



Ja päris lähedalt nii



videos nii

Vaadake sealt juurde
picasaweb.google.com/vihmametsas

ja kirjutage, kui mahti saate. Ma kirjutan paari nädala jooksul tagasi ka, ausalt.