19.02, reede

eile õhtul oli üks bhotrops ennast J majakese seina külge hõivanud. Nagu mis mõttes!? Nad ei tohiks ronida osata ju!
Aga see oskas. Ja ta oli suur ja hirmus ja elumaja seina küljes. Öösel olid mehed ta sealt ära võtnud.
Paari nädalane nali ´parem sipelgas voodis..´ei tundu pärast sellist insidenti enam kuigi naljakas... Varsti tuleb välja, et lisaks muule oskavad nad ka ujuda.
Öösel eriti magada ei saanud. Üleval olla oli hirmus ja unenäod tulid ka kallale. Mulle siiski natuke vähem.

Et valguspüügid said nüüd tükiks ajaks läbi, puhastasin autot. Selle kohta ei saa öelda pesemine, sest praktikas oli see rohkem kuivatamine. Ja see läga, löga ja jubedus, rääkimata etüülatsetaadis marineeritud kuude vanustest putukalaipadest, mis salongi põhjas oli, oli täiesti enneolematu. Tahaksin loota, et ma ei ole nõrganärviline ega beib, aga see oli nüüd küll, üks rõvedamaid asju, milles oma käsi leotanud olen. Mingil hetkel ma enam ei tajunud asja haisu ja hakkasin lootma, et sain selle autos välja. Siis tuli O ja ütles, et auto haiseb vähem.
Igatahes, võib loota, et homme saab puhtad riided selga panna ja ka linna jõudes on need veel puhtad.
Sellegipoolest, kuigi kuivatasin auto põhjast välja mitu liitrit vett, oli see varsti jälle tahasi. Auto topeltpõhja vahel on veereservuaar.

Ühtlasi läks J ära. Sain tema sinise vihmakeebi ja koha, kus Floridasse sattudes ööbida. Järgmisest nädalast hakkab siis vist PÄRIS TÖÖ

Just enne käisime kodutee alguses olevat järve tühjaks laskmas. Tegelikult on see lihtsalt hiiglaslik porilomp, mis on keset teed, ja millest läbi sõites vesi poole autoukseni ulatub. Üks auto oligi täna keset teed sinna ära surnud. Ja tegelikult näitasin mina ainult lambiga valgust, sest juba oli pime. Pimedas vihmametsa drenaaži tekitada on omamoodi tore. Kuni ei mõtle sellele, et lombis, milles poole sääreni sees oled, võivad ujuda anakondad ja bhotropsid ja siugkonnalised ja piraajad ja..